Ettekanded
31.05.24 EGGA suvepäev Jää-aja Kesksus.
Ravimtaimed - kas osa tõenduspõhisest ravist või kena rahvapärimuse (Ain Raal)
Äksi Kaubanduskeskuses EGGA suvepäeva video "Igaühel oma pall". (Tiina Tambaum) https://youtu.be/PmzCHw3ZuEc
28.03.24 Koneverents "Seksuaalsus ja lähedusvajadus elukaare teises pooles" kava
Mehe seksuaalus (Margus Punab)
Naise seksuaalsus (Kai Haldre)
Kognitiivse häirega inimeste lähedusvajadus (Hanna-Stiina Heinmets)
Õiguslik raam: otsustusõigus, vägivald ja piirid suhetes (Katrin Tsuiman)
01.11.23 Koneverents "Aju tervis ja tehisaju" kava
Aju tervis, inimaju ja tehisaju (Jaan Aru)
Terve ja aktiivsena vananev aju (Rene Randver)
Tehisintellektist gerontoloogias ja tervishoius (Kadri Simm)
23.03.23 EGGA teabepäev "Turvaline kodu" kava
Geriaater eakate kukkumise põhjustest (Helgi Kolk), foto
Pääasteametnik murekohtadest eakate kodudes (Priit Laos), foto
Füsioterapeut taastusravist kodus (Anita Kala) foto
Koduteenused taastusravis (Erli Lond) foto
Dementsusega inimeste omastehooldajate võimestamine (Merle Varik) foto
Teismelised juhendajatena interneti kasutamisoskuste kujundamisel vanemaealiste sihtgrupis (Tiina Tambaum) foto
07.12.22 EGGA teabepäev "Arengud tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös"
Parem koostöötervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel - kelle huvides (Kai Saks)
Kahe sektori koostöö- ja arenguperspektiivid lähiajal - sotsiaalvaldkonna vaatenurk (Signe Riisalo)
Probleemid kahe sektori koostöös ja arenguperspektiivid lähiajal - tervishoiuvaldkonna vaatenurk (Kaily Susi)
Ettevalmistused Hindamisinstrumentide keskkonna (HIK) ja interRAI kasutuselevõtuks nii tervishoiu- kui hoolekandesektoris (Taavi Annus)
Ettevalmistused hooldusvajaduse hindamisvahendi juurutamiseks seoses hoolekandereformiga (Ketri Kupper)
Fotod arutelust ning arutlejatest
29.01.20 EGGA teabepäev "Vananemine kultuuris"
Lauldes vanaks - või nooreks. Laulvad naised Eesti tradistioonis (Janika Oras)
Sotsiaalsed võrgustikud eakate elus (Liili Abuladze)
21.05.19 EGGA teabepäev "Praktiline gerontoloogia"
Kuidas lisada eluaastaid? (Ülo Kristjuhan)
Kas kaugtöö hõlbustab vanemas eas töötamist? (Rene Arvola)
Vanemasõbralik linn (Anni Müüripeal)
Põlvkondade vaheline õpe kui saljane relv vanuselise stereotüpiseerimise vastu (Tiina Tambaum)
Abitehnoloogiatest eakatele Sotsiaalministeeriumi vaates 2018-2019 (rene Randver)
Vaba aja veetmise tähenduse ümbermõtestamine (Reeli Sirotkina)
07.02.19 EGGA teabepäev "Geriaatrilised sündroomid"
Geriaatrilised sündroomid (Kai Saks)
Hapra eaka patsiendi käsitlus (Kai Saks)
Eakate alatoitumine (Kadri Salu)
Roojapidamatus (Elsa Lekstein)
Uriinipidamatus (Elsa lekstein)
Eakate unehäired (Kaija Märdin)
Eakate väärkohtlemine (Andrei Knuut)
05.02.18 EGGA 20. juubeli teabepäev
EGGA 20 (Annely Soots, Kai Saks, Riin Tamm)
Sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamine/järelvalve (Katre Koit)
Eakad ja (abi)tehnoloogia meil ja mujal (Rene Randver)
Põlvkondadevaheline õpe, vanuseline diskrimineerimine ja vanemad mehed (Tiina Tambaum)
Hoolekandepoliitika eesmärgid ja tegevused lähiaastatel (Häli Tarum)
100 aastase argipäev (Eha Topolev)
14.01.16 EGGA Teabepäev "Hapruse sündroom eakatel"
Erakorraline haige ja haprus (Kaija Märdin)
Habras kardioloogiline patsient (Kadri Salu)
Haprad dementsusega eakad (Angelika Armolik)
Haprad eakad hooldusasutuses (Ene Arus)
Haprad eakad patsiendid haiglas (Helgi Kolk)
Haprus ja infektsioonid eakatel inimestel (Elsa Lekstein)
Hapruse sotsiaalpsühholoogilised põhjused (Sirje Kree)
Hapruse sündroomi olemus ja tähendus (Kai Saks)
07.02.13 MTÜ Pallium IV teabepäev koostöös Eesti Geriaatrite Seltsiga: "Tulevikujuhised - kas ja kuidas?" Pärnu, (Kava .pdf)
Maarika Tisler: Ühe noore naise lugu
Anu Ilp: Elustamistestamendist-eutanaasiani. Mõtteid praktiseeriva arsti seisukohast.
Jelena Leibur: Tulevikujuhistest üldiselt.
Irja Õun: Tulevikujuhiste teooria ja praktika Soomes.
16.10.10 InterRAI multidistsiplinaarse konverentsi materjalid.
Tallinn,
Anu Ilp: Inter-RAI metoodika kasutamine Pärnu haiglas - praktilisi aspekte geriaatri vaatevinklist.
Gaida Hiedel: Geriaatrilise seisundi hindamine – omavalitsuse sotsiaaltöötajate vaatenurk.
Harriet Finne-Soveri: Quality of care in institutional-, and home care during 2001-2009, in Finland.
John P. Hirdes: interRAI Assessment Instruments as Part of Health and Social Service Information Systems.
John N. Morris: Self Report Quality of Life.
Kai Saks: Multiprobleemsete haigete vajaduste igakülgne hindamine.
Katherine Berg: The Use of interRAI scales- ways of summarizing interRAI data.
Külvi Peterson: Kasvõi hindame natuke, kui muud ei suuda – perearstide vaatenurk.
Lilia Leppsaar: Hoolduse vajadusega haige seisundi hindamine – olukorrast Eestis – õdede vaatenurk.
Maarika Tisler: Geriaatrilise seisundi hindamine – sotsiaaltöötajate vaatenurk.
27.03.09 Kõne- ja kuulmishäiretega eakad inimesed - kuidas nendega suhelda?
EGGA seminar Tartus Maarjamõisa Polikliiniku saalis.
Toomas Siirde: Kuulmishäirete põhjused, vanaduskuulmisnõrkus. Kuuldeaparaadid.
Mari Reilson: Kuulmisabivahendite saamine ja rehabilitatsioonivõimalused kuulmislangusega inimesele.
Riina Runnel: Suuõõne probleemid kõne- ja suhtlemishäirete põhjusena.
Jelena Leibur: Suhtlemisprobleemid dementsusega inimestega.
Liina Luht: Abivahendite tutvustus.
03.11.08 MTÜ EGGA ja MTÜ ETTA ühiskonverents "EAKATE TOITUMISPROBLEEMID ja TOITUMISRAVI"
Tartus Maarjamõisa Polikliiniku saalis
Kai Saks: Eakate alatoitumus - probleem, mida peab märkama.
Tiiu Vihalemm: Tervislik toiduvalik eakate jaoks.
Annely Soots: Mälu parandav toitumine, toidulisandid, Altzheimeri tõbi ja toitumine.
Inge Paju: Haige toitmine, abistamine söömisel, keskkonna mõju söömisele.
Anne Uriko: Neelamishäire vanemaealistel - probleemid, diagnostika ja ravivõimalused.
22.04.07 EGGA laulukonkurss "Laulame eakate hüvanguks" Lõppkontsert Tartus, Raekoja saalis
Lauluvõistluse võitjad
Laulusõnad:
1. Kairi Kroon 'Luba et jääd'
2. Viivi Viin 'Ilus Hiiumaa'
3. Viktor Kollin 'Talunaise jutustus'
Lauluviis:
1. Maie Kents 'Luba et jääd'
2. Lea Kangur 'Jaa, jaa, jaa'
3. Mati Põldsaar 'Ma täna mõtteis'
16-17.03.07 Põhjamaade ja Balti riikide geriaatriaalane koostöö – seminar Tartus
Kokkusaamisel osalesid geriaatriõppejõud Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Islandilt, Leedust ja Eestist. Esimesel päeval osaleti konverentsil (vt. allpool), teisel päeval arutati teadustöö koostöö võimalusi.
16.03.07 Rahvusvaheline konverents "Integrated care. Role of Geriatrics in health care for older population." Tartus, TÜ Ajaloomuuseumis
EGGA ja TÜ Arstiteaduskonna koostöös.
Konverentsi ettekanded ja ettekannete teesid:
Geriaatria Leedus. (Vita Lesauskaite)
Igakülgne geriaatriline hindamine, haige käsitlemine ja rehabilitatsioon. (Yngve Gustafson)
Integreeritud hooldus Taani kogemustest. (Marianne Schroll)
Integreeritud hoolduse juurutamise strateegiad Eestis. (Kai Saks)
Patsiendid vajavad õendusteenust nii kodus kui ka hooldeasutuses. (Lydia Alliksoo)
Pikaajalise õendusabi kvaliteedistandardid. (Miia Sultsman)
Ägeda haigusega habraste eakate ravi geriaatrilise hindamise- ja raviüksuses. (Ingvild Saltvedt)
Ülevaade InterRAI instrumentidega hindamisest. (Palmi V. Jonsson)
Hooldusravi ja hoolekande teenused. (Peeter Laasik)
Hooldusravi teenusest - Haigekassa vaatenurk
UURINGUD, RAPORTID
Dementsusega inimeste hooldamise probleemid ja hooldusteenuste arendamise vajadus Eestis. (2007)
Uuringu eesmärk oli välja selgitada dementsusega isikute hoolduse eripärad ja probleemid mitteametlike hooldajate, tervishoiu- ning hoolekandetöötajate vaatekohast ja välja töötada ettepanekud dementsete isikute hooldusteenuste arendamiseks Eestis. Kokkuvõte uuringust
Puudega laste ja nende perede hooldus- ja teenustevajadus. Hindamisinstrumendi ja käsiraamatu koostamine (2007) Koostati struktureeritud andmete kogumise instrument puuetega laste ja nende perede vajaduste hindamiseks, koostati käsiraamat selle kasutamiseks. Instrument ja käsiraamat on peatselt kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel.Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg
Hooldusravi audit (2006-2007)
Koostöös Eesti Haigekassaga viis EGGA 2006. aastal läbi auditi 24-s hooldusravi asutuses ning 2007. aastal 20-s hooldusravi osakonnas. Auditiks kasutati CareKeys metoodikat.
Tartu linna eakate hooldusteenuste uuring: vajadused ja pakkumine (2006)
Uuringu eesmärgiks oli hoolekandeteenuseid saavate eakate tartlaste elukorralduse, hoolekandeteenuste kasutamise ja teenuste vajaduse analüüs. Uuringu tulemusena tehti ettepanekud uute teenuste pakkumiseks, muudatusteks koduhooldusteenuste ja kodus elamist toetavate teenuste pakkumisel.
EGGA koostöö Põhjamaade Gerontoloogia Föderatsiooniga (2006)
EGGA ja Nordic Gerontological federation (NGF) koostöö algas 12. mail 2006 ühise koosolekuga Tallinnas, kus osalesid ka kolleegid Lätist. Esmaste koostööprojektidena otsustati üheskoos korraldada Balti Gerontoloogia Konverents 2007-2008.a. ning juurutada stipendiumid Balti riikide spetsialistide osavõtuks NGF üritusteks.
Integreeritud hoolduse kava – ettepanekud EV Sotsiaalministeeriumile (2006)
Probleeme tervishoiu- ja hoolekandeteenuste koordineerimisel on tunnetanud enamus nendes valdkondades töötavatest inimestest. EGGA ekperdid analüüsisid maailmakogemust antud probleemi lahendamisel, valisid Eestile praeguses arenguetapis sobivad lahendused ning koostasid ettepanekud integratsiooni ellurakendamiseks. Ettepanekud anti Sotsiaalministeeriumile üle 31. augustil 2006.
Euroopa Liidu projekt CARMA (Care for the Aged at Risk of Marginalization; 2003 – 2005)
Euroopa Liidu 5. raamprojekt CARMA peamiseks eesmärgiks oli välja töötada juhised, kuidas vältida eakate marginaliseerumist. Juhtnöörid on suunatud poliitikutele, sotsiaalelu juhtidele, sotsiaalteenuste pakkujatele, eakate eneseabirühmadele, eakate mitteformaalsetele hooldajatele ja hoolekande- ning tervishoiutöötajaid koolitavatele õppejõududele.
Projekti raames kirjeldati tervishoiu- ja hoolekandeteenuste vorme, rahastamist ja haldamist, mitteformaalse hoolduse tähtsust ning selle tunnustamist ja toetamist ühiskonna poolt, samuti teisi eakatele suunatud teenuseid seitsmes Euroopa riigis. Järgmises etapis analüüsiti seda, kuidas erinevad kollektiivsed ja individuaalsed meetmed võivad marginaliseerumise protsessi vältida ning millised riskitegurid on suurema ohuga eakate marginaliseerumisele.
Projekti koordinaatoriks oli Compass (Sotsiaaluuringute Instituut; Graz, Austria), partneriteks Katholieke Hoogeschool Kempen (Sotsiaaltöö kõrgkool, Geel, Belgia), Tartu Ülikooli Sisekliinik, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon, University for Applied Sciences Wolfenbuettel (Sotsiaalteaduste Ülikool, Berliin, Saksamaa), CooSS Marche (Sotsiaalteenuseid pakkuv organisatsioon, Ancona, Itaalia), University of Bergen Section of Geriatric Medicine (Bergeni Ülikool, geriaatrilise meditsiini osakond, Bergen, Norra), Wissenschaftszentrum Berlin – Social Science Research Center (Sotsiaalteaduste uurimiskeskus, Berliin, Saksamaa), South and East Belfast Trust (Sotsiaalteenuseid pakkuv organisatsioon, Belfast, Suurbritannia). Projekti koordinaatoriteks Eestis olid: Kai Saks ja Annely Soots
Lingid:
CARMA soovituste kokkuvõte
Saks, K, Oja, K, Soots, S. Services for the Aged at Risk of Marginalization in Estonia. State of the art 2003
Saks K, Oja K, Kivisaar S. Marginaliseerumise riski vähendamine eakatel: pensionisüsteem, tervishoiuteenused, sotsiaalteenused. Olukorra kirjeldus Eestis 2003.a. Tartu 2004
Sotsiaaltöötajatele hooldajatoetuse või teenuste määramise koolitus ja standardite väljatöötamine (2004-2005)
Projekti tellimise ajendiks oli hooldajatoetuse maksmise üleandmist kohalikele omavalitsustele reguleeriv sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse jõustumime 1. jaanuaril 2005. Aastal 2004 oli hooldajatoetuse saajaid 33000 inimest. Projekti eesmärk oli kaasa aidata seaduse rakendumisele kohalikes omavalitsustes. Sotsiaaltöötajad said hindamisinstrumendi ja väljaõppe ning hooldusvajaduse hindamine teostatati 2004. a. jooksul.
Selleks, et otsustada, missugust abi hooldavatele peredele osutada, peab kohalik omavalitsus inimeste hooldusvajaduse hindama ja otsustama, kas maksta hooldajatoetust või osutada hooldusteenuseid. Hindamise käigus võib selguda ka hooldusvajaduse puudumine. Otsused peavad olema põhjendatud, ka keeldumise otsus. Selline hindamine tuleb läbi viia väga lühikese aja jooksul kõikidele hooldajatoetust saajatele ning selle läbiviimine eeldab sotsiaaltöötajate põhjalikumat ettevalmistust. Ka tuleb kehtestada kohalikes omavalitsustes hooldajatoetuse ja teenuste määramise tingimused ja kord.
Projekti tegevused jaotusid nelja etappi:
I ETAPP Hooldajale toetuste või teenuste määramise aluseks oleva hindamismetoodika ja –instrumendi väljatöötamine. II ETAPP Hindamisintrumendi tutvustus ja koolituste läbiviimine. 3 koolituspäeva kõikide omavalitsutse sotsiaaltöötajatele.
1. Funktsionaalse seisundi hindamine. Koostöö õe ja arstiga, hindamismeeskonna vajadus ning koostöö. Instrumendi kasutamine.
2. Sotsiaalse seisundi hindamine, hooldaja koormuse hindamine. Instrumendi kasutamine.
3. Mujal maailmas pakutavate teenuste kirjeldus. Eitavate otsuste teatamine- suhtlemise põhimõtted. III ETAPP Hindamise läbiviimise juhendamine kõikide omavalitsuste sotsiaaltöötajatele.
IV ETAPP Standardite koostamine ja nende tutvustamise koolitus kõikidele sotsiaaltöötajatele.
Projekti juht on Annely Soots
Teostajad on õppejõud erinevatest Eesti õppeasutustest ja professionaalid, kes valdavad igakülgse hindamise metoodikat, ning üleeuroopalise projekti CARMA meeskonna liikmed.
Geriaatrilise hindamise auditeerimine (2004)
2004. aastast alates alustasid geriaatrilise igakülgse hindamise teenuse osutamist 4 geriaatriameeskonda (Tartu Ülikooli Kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla, Pärnu Haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla) eakate seisundi geriaatrilise hindamise teenust. Kuna teenus oli Eestis uudne, soovis EV Sotsiaalministeerium saada täpsemat teavet meeskondade tegevuse kohta ning tellis EGGA-lt kõigi meeskondade töö auditi. Auditi käigus esitati hinnang geriaatriliste hindamiste otsuste objektiivsuse, hindamissüsteemi RAI valdamise ja esilekerkinud probleemide kohta. Audit viidi läbi august-oktoober 2004.
TALSINKI uuring (2004, koostöös Soome Gerontoloogia Seltsiga)
Postiküsitluse valimi moodustasid Tallinna ja Helsingi eakad elanikud (75+). Eakaid küsitleti nende tervise- ja toimetulekuprobleemide kohta, abivajaduse ja abi saamise kohta. Küsimustik võimaldab hinnata ka eakate depressiivsust ja rahulolu eluga. Tervisest sõltuvat elukvaliteeti hinnati 15D meetodil.
Maakondade hooldusravi arengukavade koostamine (2004)
EV Valitsus kiitis 2004. a. augustis heaks Eesti hooldusravivõrgu arengukava. Koostati piirkondlik arengukava Tartu, Võru, Pärnu maakonnas ning Tallinnas.
2004. aastal sõlmis EV Sotsiaalministeerium lepingu EGGA-ga hooldusravivõrgu arengukavade koostamise koordineerimiseks ülejäänud maakondades. Meeskond koosseisus Miia Sultsmann, Annely Soots, Agris Koppel ja Peeter Laasik abistasid 11 maakonda maakondlike hooldusravi arengukavade koostamisel. Arengukavad valmisid detsembriks 2004.
Tartu Seenioriuuring (2002)
Valimi moodustasid 1000 juhuvalikul leitud 50-aastast ja vanemat Tartlast. Valimisse sattunud inimestele saadeti koju ankeet, milles paluti vastata küsimustele järgmistest valdkondadest: isikuandmed ja leibkond, elamistingimused, tervis ja toimetulek, abivajadus, hooldamistegevus, töö, harrastused, vaba aeg, rahulolu eluga, tulevikukavad seoses töö, harrastuste ja vajadusel hoolduse korraldamisega, põhilised mured. Küsimustikule vastas 480 inimest. Uuring viidi läbi aprillis-mais 2002. Uuringu tulemused olid aluseks Tartu sotsiaalelu arengukavas eakate sotsiaalteenuste planeerimisel.
Link: Tiit E-M, Saks K. Tartu senioriuuring 2002
Koduõdede baaskoolitus (2002)
Koolitus viidi läbi 4 AP ulatuses, koolituse läbisid 20 inimest.
Koolitus ja tugigrupid vanurit hooldavatele pereliikmetele „Aita aitajat“ (2002)
Projekti juht oli Annely Soots, sekretär Inge Paju. Projekti sihtrühmaks olid kodus haiget vanurit hooldavad pereliikmed Tartus ja Tallinnas. Tallinna gruppi kuulusid ka Tallinna linna hooldustöötajad. Viidi läbi 11 õppepäeva Tartus ja 13 õppepäeva Tallinnas.
Projekti „Aita aitajat“ käigus viidi läbi väike uurimus pereliikmetest hooldajate hulgas. Uuriti pereliikmetest hooldajate peamisi probleeme. Testiti ka hooldajate psüühilist seisundit, kasutades Becki depresioonitesti ja STAI ärevuse testi. Testimist korrati kursuse lõpus, et hinnata kursuse mõju hooldajate vaimsele seisundile.
Eesti hooldusravi arengukava väljatöötamises osalemine (2002)
- EV Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuprojekt 2015 töörühma “Hooldusravi personali koolitus” juhtis Annely Soots, liikmeteks olid Kai Saks, Viktor Vassiljev, Inge Paju, Ann Tamm, Ene Lausvee. Erle Remmelgas
- EV Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuprojekt 2015 töörühma “Hindamisinstrument geriaatriliseks seisundi hindamiseks” juhtis Kai Saks, liikmeks oli Viktor Vassiljev
- EV Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuprojekt 2015 Hooldusravi arengukava väljatöötamise meeskonnas töötas Viktor Vassiljev
Link: Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg
Koolitusprojekt ” Kvaliteet eakate hoolduses“ (2001)
Viidi läbi 9 kursust vanuritega tegelevate erinevate erialade esindajatele. Kokku osales kursustel 112 inimest Eesti erinevaist paigust ja erinevatest ravi- ja hooldusasutustest.
Vanuripoliitika aluste ellurakendamine Eestis (2000-2001)
Viidi läbi laiaulatuslik uuring „Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuring 2000” ning valmisid ettepanekud vanuripoliitika aluste ellurakendamiseks Eestis.
Projekti laiem eesmärk oli koostada tegevusplaan võrdsete võimaluste tagamiseks eakatele ühiskonnaliikmetele kui ühele sotsiaalsele riskigrupile ühiskonnas ning spetsialiseeritud geriaatrilise abi arendamise põhialuste väljatöötamine. Lähem eesmärk oli esitada 2000. aasta lõpuks EV Sotsiaalministeeriumile selgelt rakendusliku iseloomuga soovitused, et vanuripoliitikat lähiaastail ellu viia.
EGGA, Sotsiaalministeeriumi ja vanuripoliitika komisjoni koostöös rakendati tööle kaks ekspertrühma. Eakate õiguste rühma juht oli prof. Taimi Tulva, eakate tervishoiu ja hoolduse töörühma juhtis dr. Kai Saks. Töörühmad koostasid uuringu plaani ning töötasid välja metoodika selle läbiviimiseks. Uuringu tulemuste analüüsi põhjal tegid töörühmad konkreetsed ettepanekud, näiteks seadusemuudatuste, uute teenuste planeerimise, teenuste finantseerimise skeemide, õppekavade muutmise jms. osas, mis pärast ekspertiisi läbimist esitati viimistletud dokumendina Sotsiaalministeeriumile. Uuringu tulemuste analüüsi tutvustati Sotsiaalministeeriumis 8. märtsil 2001. Projekti teise aasta tegevussuunaks oli esitatud ettepanekute elluviimise jälgimine, avalikkuse ja vastavate sihtgruppide informeerimine ning surve avaldamine otsustusprotsessis osalejatele. Vanurite tervishoiu ja hoolekande temaatikaga tegelenud EGGA liikmed esinesid ettekannetega nii Eestis toimunud kui ka rahvusvahelistel üritustel kokku 11 korral.
Lingid:
Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg
Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg (ingl. keeles)
Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuring (2000)
Viidi läbi laiaulatuslik uuring: eakate ja nende hooldajate küsitlus toimetuleku ja tervise kohta, perearstide, pereõdede ja sotsiaaltöötajate küsitlus eakate toimetuleku ja tervise kohta ning iseärasuste kohta eakatega töötamisel.
Vormistati ettepanekud vanuripoliitika aluste ellurakendamiseks. Uuringu olulisemad tulemused on avaldatud kogumikus: Saks K, Tiit EM, Käärik E. Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuring 2000. Tartu 2000 ning raamatutes Saks K, Allev R, Soots A, Kõiv K, Kolk H, Paju I, Jaanson K, Schneider G. Eakate tervishoid ja hoolekanne Eestis (2001) ja Tulva T, Kiis A. Vananemine Eestis. Eakate toimetulek ja teenuste vajadus (Tallinn, 2001). Tulemusi on publitseeritud ka rahvusvahelistes
Lingid:
Saks K, Tiit EM, Käärik E. Eesti eakate elanike toimetuleku- ja terviseuuring 2000
Saks K, Allev R, Soots A, Kõiv K, Kolk H, Paju I, Jaanosn K, Schneider G. Eakate tervishoid ja hoolekanne Eestis 2001
Geriaatria- ja gerontoloogiaalase interdistsiplinaarse ja integreeritud hariduse edendamine (2000)
Rahvusvahelise seminari korraldamine Tallinnas, kus arutati interdistsiplinaarse käsitlusviisi rakendadavust gerontoloogia ja geriaatria õppekavades.
Koolitusprojekt „Vanadus ei ole haigus“ (1999)
Õppepäevad edukast vananemisest erinevates Lõuna-Eesti maakondades. Projekti juht Inge Paju.
10 telesaadet "Noorest saab vana" (1999)
Saadetes käsitleti inimese ja ühiskonnaga seotud vananemise probleeme. Projekti juht Kai Saks
Koolitus kodus haiget vanurit hooldavatele isikutele tugiisku koolitus 5 Lõuna Eesti maakonnas (1999)
120-tunnised kursused õdedele ja sotsiaaltöötajatele. Projekti juhid Annely Soots ja Inge Paju. 120-tunnised kursused õdedele ja sotsiaaltöötajatele.
Interdistsiplinaarselt integreeritud gerontoloogia- ja geriaatriaalane koolitus Eestis (1997-1998)
Erinevad kursused arstidele, sotsiaaltöötajatele, sotsiaalhooldajatele, õdedele, vabatahtlikele, pereliikmetest hooldajatele. Projekti juhid Annely Soots, Kai Saks ja Kadri Jaanson.
Dokumentide lugemiseks võib teil tarvis minna alljärgnevaid programme:
PPT laiendiga failid - PowerPoint Viewer 2007
PDF laiendiga failid - Adobe Reader